64. | Mis on hing ehk psüühe? Vähem umbluud, rohkem ratsionaalsust.

Küsi otsingumootorilt “Mis on hing?”, ja saad vastuseks suures koguses umbluud. Küsides “Mis on psüühe? (Eesti keeles hing), on saadav vastus mõnevõrra asjalikum. Vastuses on juttu teadvustatud ja teadvustamata protsessidest, aga arusaadavat selgitust, mis on hing, pole ma avalikest allikatest leidnud. Allool üks katsetus inimhinge ratsionaalses võtmes lahti seletada.

Kolm inimprobleemide kategooriat

Paljude inimeste elu kulgeb läbi isikliku vaatenurga prisma: oleme maailma keskpunkt koos oma vajaduste ja neist tulenevate probleemidega. Need probleemid jagunevad laias laastus kolme kategooriasse:

  • füsioloogiliste vajadustega seotud probleemid;

  • psühholoogiliste ehk hingeliste vajadustega seotud probleemid;

  • vaimsete vajadustega seotud probleemid.

Muud laadi probleeme inimestel ei ole.

Füsioloogilised probleemid

Abraham Maslow märkas, et seni, kuni inimese elus domineerivad rahuldamata füsioloogilised vajadused (toit, riietus, peavari, seks), jäävad kõrgemad vajadused nende varju. Seetõttu pole vähemarenenud ühiskondades ka psühholoogide järele suurt vajadust.

Seega on suures osas väär uskumus, et Lääne ühiskonnad on problemaatilised, sest seal on palju psüühika- ja vaimsete häiretega inimesi.

Psühholoogilised häired muutuvad nähtavaks ja jõuavad peavoolumeediasse alles siis, kui enamiku inimeste füsioloogilised vajadused on rahuldatud. Täpselt nii on läinud ka Eestis ja Euroopa Liidus: elame juba piisavalt hästi, et psühholoogilised vajadused saaksid tõusta esiplaanile.

Hea elu ei ole seega psühholoogiliste probleemide põhjus – see lihtsalt võimaldab neil nähtavaks muutuda.

Psühholoogilised ehk hingelised probleemid

Psühholoogilistel probleemidel ei ole reeglina füüsilist (keemilist) tekkepõhjust ja seetõttu ei saa neid ka keemiliselt ravida. Erandiks on näiteks meelemürkide tarvitamisest tulenevad psüühikahäired, mille puhul on osa tervenemisest meelemürkidest loobumine. Ent isegi siis jääb küsimus: mis sundis inimest meelemürkide poole pöörduma? Reeglina on selleks psühholoogilised probleemid.

Hinge ehk psüühe kolm tasandit

Lihtsustatult saab psühholoogilised probleemid jagada kolme kategooriasse:

  • emotsionaalsed probleemid;

  • mentaalsed probleemid;

  • identiteediprobleemid ehk isiksusehäired.

Praktikas on enamikul inimestel mingil määral probleeme igal tasandil.

Emotsionaalsel tasandil on tüüpilised probleemid allasurutud, lausa „jäätunud“, alateadvusse surutud emotsioonid või vastupidi liigne emotsionaalsus.

Mentaalsel tasandil domineerivad negatiivsed mõttemustrid, sundmõtlemine, teatud negatiivsete mõtete lõputu „ketramine“, ebaterved uskumused jne.

Identiteeditasandi probleemidena tunneme skisofreeniat, mitmikisiksuse sündroomi ja muid isiksusehäireid. Ka enamik Jungi arhetüüpe on mingil määral isiksusehäired, millest vabanemine oleks inimesele vaid kingitus.

Iga psüühika ehk hinge probleem kuulub ühele või mitmele neist tasanditest.

Pole raske mõista, et psühholoogilise tervenemise meetodid sõltuvad sellest, millisel tasandil probleem põhiosas asub. Näiteks allasurutud emotsioonidega toimetulekuks tuleb leida viis, kuidas allasurutud tunded konstruktiivselt vabastada, ilma lähedaste seas kaost tekitamata. Samuti tuleb leida mentaalne uskumus või mõttemuster, mis emotsioonide allasurumist põhjustab.

Mentaalsete probleemide lahendamisel võib mõnikord aidata ratsionaalne enesevaatlus ja oma identiteedi teadlik muutmine. Näiteks ohvriidentiteet on alateadlik psühholoogiline valik ja põhimõtteliselt võib igaüks meist teadlikult otsustada selle muutmise kallal tööd teha. Perevägivalla probleemid kahe täiskasvanu vahel on alati seotud ühepoolse alateadliku ohvrirolli aktsepteerimisega. Seni, kuni „ohver“ pole suutnud ohvriidentiteedist teadlikult vabaneda, lõpevad ka kõik järgmised suhted sarnase mustriga. Vägivallatseja ümberkasvatamine pole siin lahenduseks - isegi kui mõni vägivallatseja nö ümber kasvab, ei aita see “ohvrit”, sest ohvri rollis olemiseks on vägivallatseja olemasolu vältimatu.

Kõige keerukamad psüühikaprobleemid puudutavad identiteeditasandit: kes me oleme ja kuidas me maailmaga suhestume. Kõigi psühholoogiliste probleemide kaaspõhjuseks on mingil moel piiratud minatunne ja sellest tulenev illusoorne maailmavaade. Mõned sügavama tasandi identiteedihäired vajavad tervenemiseks nn vaimseid tööriistu.

Teadvustamata ja teadvustatud psüühilised protsessid

Nii nagu paljud protsessid meie füüsilises kehas toimuvad automaatselt, meie tahtele allumata (näiteks ainevahetus) ja sageli ka meile teadvustamata, on see ka psüühilisel tasandil. Paljud meie emotsionaalsed, mentaalsed ja minatunnet puudutavad reaktsioonid on automaatsed: need käivituvad ja toimivad sõltumata meie tahtest või tahtmatusest.

Osa neist võib olla meile parasjagu kasulik. Kuid mõned psüühilised mustrid, mis aitasid meil kunagi (näiteks lapsepõlves) keerulise olukorraga toime tulla, võivad täiskasvanueas olla suureks koormaks ja takistada meil eesmärke saavutamast.

Mida suurem osa inimese elust on määratud psüühika teadvustamata osa ehk alateadvuse poolt, seda kaootilisem ja kannatusterohkem on tema elu. Osa lahendusest on korduvaid mustreid vaadeldes tuua need alateadvuse tasandilt välja - need omale teadvustada. Teadvustamata mustreid me muuta ei saa, kuid teadvustatud mustreid saame.

Individuaalsed ja kollektiivsed teadvuse tasandid inimpsüühes

Meie individuaalne psüühe on osa kollektiivsest psüühest. On inimesi, kelle psüühe on kollektiivsest teadvusest piisavalt eristunud ehk individualiseerunud. Nemad ei lase erinevatel massipsühhoosidel ennast liialt mõjutada . Enamik inimesi on aga ühel või teisel moel massiteadvusest üsna tugevalt mõjutatud ja seetõttu ka kergesti manipuleeritavad.

Kokkuvõtteks - ehkki iga ülamainitud jutupunkt vääriks omaette raamatut, piirdun hetkel lihtsustatud ülevaatega. On selge, et inimhinge ei ole võimalik sõnadega ammendavalt seletada. Ehk aitab ülaltoodud ülilühike ülevaade inimpsüühe ehk hinge olulisematest osadest ja nende seostest astuda sammukese lähemale paremale arusaamisele. Ja lõpetuseks siis – mis on hing?

Hinge definitsioon

Hing on inimteadvuse osa, mis koosneb emotsionaalsest, mentaalsest ja identiteedi meelest koos neis toimuvate protsessidega. Need protsessid võivad olla teadvustatud või alateadlikud, individuaalsed või kollektiivsed.

Veelgi lühemalt:

Hing = emotsionaalkeha + mentaalkeha + identiteedikeha (tunded + mõtted + minatunne/maailmavaade)

Lisan alla veidi täiendatud inimterviku skeemi, kuhu olen lisanud ka veidi muud konteksti, näiteks kuidas tõlkida Alkeemia mõisteid tänapäeva psühholoogia keelde.

Next
Next

63. | Video Podcast: Kullastandard #37 Argos Kracht: polariseerumine, rahasüsteemi ebavõrdsus ja disainivead, alkeemia